Majestehta Gonagas, Gonagaslaš Allavuohta Ruvdnaprinsa, Alimus duopmostuolu justitiarius, Sámedikkiid presideanttat, Sámedikki lahtut ja guossit,
Mon lea oalle ilus go mon sáhtán leahkit dáppe otne, go mon mátkkoštin diehke ikte mon rastejin guokte našuvnnarájiid. Rasttildin guokte rádjerasttildemiid mat dušše 6 mánu áigi ii livčče leamašan vejolaš dahje livčče buktán stuorra váttisvuođaid. Mon oainnán buriid go mii fas sáhttit álgit mannat ruovttoluotta dábálažžii seammás go mon oainnán ahte eanet ja eanet leat rahpan čalmmiid man summal našuvnnarájit duođas leat ja man summal dat váikkuhit min. Soaitá lea ovttageardán go jáhkká ahte rievdadus boahtá dušše dan dihte go álgá oaidnit váttisvuođa, lea ollu bargu ja ain guhkes mátki muhto mon duostan goitge sávvat.
Go rahpet rájiid de boahtá maid áigodat go mii ođđasit huksejit min álbmoga. Ođđa huksen oktavuođain ja ovttasbargguin. Okta bargu lea fas oaččuhit dan mii lea biehttaluvvon addimis midjiide daid jagiid. Digitaliseren ráhpá ollu muhto ii buhtat gáfestallama buori ustibiin. Dat iige buhtat daid gávnnademiid mii ráhkadit go mii friddja sáhttit mátkkoštit.
Mon illudan sakka go mon oainnán ahte sámi vuoigatvuođat nannejuvvojit norgga juridihkalaš ásahusain. Mon oainnán ahte lea leamaš guhkes rahčamuš dan olahit ja mon háliidan sávvat lihku vuitui. Mii čuovvut dáhpáhusa stuorra beroštumiin ja oaidnit stuorra vejolašvuođaid ahte boahtá maid váikkuhit Ruoŧa ásahusaid. Seammás mon ávvudan go duohtavuođakommišuvdna ruoŧa bealde fargga álggahuvvo ja ahte sámit Norggas ja Suomas buhtaduvvojit go leat gillán ruoŧa stáhta ásaheamis.
Liggii váimmu go Sámediggejođiheaddji ja Presideanta válde áiggi galledit min go Sámediggi ruoŧa bealde rahppui. Juste dego mu galledeapmi dáppe lea dehálaš čájehus daidda geaidda jáhkket ahte sáhttá sirret sámi álbmoga ja sámi rahčamuša.
Mon lohken dan dalle muhto mu mielas sáhttá áinnas geardduhit dan; Mii leat okta álbmot ja našuvnnarájit eai leat min, mii dušše riegádeimmet, leat johtán; bággejuvvon johtit; dan báikái mii otne gohččojuvvo Norga, Ruoŧŧa, Suopma dahje Ruošša. Stáhtat eai duođas mearkkaš maidege, danne go min historjjá ja min boahtteáigi leat bárgiduvvon oktii. Ferte namuhuvvot ahte gitta koloniálastáhtat leat ipmirdan dan ja ollát dovddastit min rievtti: rájit eai leat min, našuvnnat eai sáhte rádjet min.
Giitu