torsdag 28 mars 2024

Dásseárvvu kárten sámi servodagas

2019:s gohčui ráđđehus Sámedikki kártet dásseárvvu sámi servodagas. Dáid beivviid áigu Sámediggi geiget iežas loahpparaportta. Kártemii gullá raporta mas fáddán lea veahkaválddálašvuohta sámi nissoniid vuostá, ja sámi dásseárvo- ja genusdutkama dárbbut.

Vaikko ráddjema ja statistihka ektui leat leamaš hástalusat, de lea goitge Sámediggi čađahan kártema ja identifiseren evttohusaid bijuide ja rávvagiidda vai dásseárvu ovdánivččii positiivvalaččat. Kárten čájeha čielgasit ahte sámi nissonolbmot dominerejit sámi siviilaservodagas, nugo sámi organisašuvnnain ja servošiin mat hállanit giela, kultuvrra ja oahpahusa guvlui. Sámi dievdoolbmuid ovddasteapmi ges dominere boazoealáhusas.

Duogáš dása lea čadnon historjjálaš ovdáneapmái, vuosttažettiin boazodoallolágaide, koloniseremii ja sisabahkkemiidda mat leat dagahan dan dili mas Ruoŧa sámit ellet odne. Dat norpmat, árvvut ja sohkabealminstarat mat ráđđejit ruoŧa servodagas leat maiddái báidnán ja báidnet ain sámi vuogi ja eallinministara. Dasa lassin gáržot boazobargiid vejolašvuođat birget boazodoaluin go ruoŧa servodat nu viidána ja ribada saji. Visot dát bealit dagahit dásseárvočuolmmaid nissoniidda boazodoalus go ealáhus nu jođánit nuppástuvvá ja maskuliniserejuvvo. Váikkuhussan šaddet dávjá ahte nissonat olgguštuvvojit ja sin rolla boazodoalus jávká ja oažžu heajut árvvu.

Bijut mat loktejit dásseárvvu ja jávkadit sohkabealerohusaid sámi siviila servodagas ja boazoealáhusas, fertejit fátmmastit sihke sámi nissonolbmuid ja dievdoolbmuid. Maiddái dievdoolmmoš lea norpmaid ja árvvoštallamiid stivrra vuolde, das ahte goht sámi dievdu galgá leat, ja dat fas váikkuha sihke nissona ja dievddu árgabeaivái. Ovttaskas nissonolmmoš ja ovttaskas dievdoolmmoš ferte leat hirbmat gievra jus galgá duostat ja nagodit hástalit dan sohkabealminstara seamma dilis gos dat minsttar oktii lea čuožžilan.

  Dát raporta rahpá duođai sihke sámi nissonolbmuid ja sámi dievdoolbmuid čalmmiid, lohká Sámedikki stivraságadoalli Per-Olof Nutti. Lea vuoitun sihke nissoniidda ja dievdduide jus sámi servodat šaddá eanet rabas ja dásseárvosaš – nu ahte dásseárvu ii leat dušše nissonolbmuidášši.

  Mun anán ahte dát kárten sáhttá loktet iežá áššebealálaččaid ipmárdusa vai rievttes bijut álggahuvvojit, bijut mat duođai devdet dárbbuid sámi servodagas, ja mat eai leat vuolggahuvvon majoritehtaperspektiivvas, lohká stivralahttu Marita Stinnerbom.

Oalle stuora oassi dán raporttas čielggada veahkaválddálašvuođa sámi nissoniid vuostá. Dát fáddá lea áibbas unnán guoskkahuvvon Sámedikki dásseárvobargguin ja čilgehusain ovdal. Professor Monica Burman guhte dutká ee. dievdduid veahkaválddálašvuođa birra nissonolbmuid vuostá, lea čállán raportta Våld mot samiska kvinnor – kartläggning och analys av kunskapsläget och behovet av insatser.

Raporttas leat evttohusat boahttevaš dutkamiidda ja iežá bijuide dan vuođul maid leat identifiseren diehtováilevašvuohtan ja ovdánahttindárbun. Dáid bijuid ulbmil lea buoridit máhttovuođu veahkaválddálašvuođa birra sámi nissonolbmuid vuostá, loahpahit jávohisvuođa Sámis ja háhkat doaimmaid mat veahkehit Ruoŧa deavdit iežas riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid Istanbulkonvenšuvnna ektui, ja vai sáhttá bargagoahtit guđát dásseárvomihtuin sámi nissoniid ja nieiddaid dáfus bargogohčusdirektiivvaid mielde.

  Máhttu Ruoŧas lea hui váilevaš dasá mii guoská veahkaválddálašvuhtii sámi nissonolbmuid vuostá, čilge professor Burman. Earet lasi dutkama, de fertejit maiddái visot bealit sámi servodagas oažžut vejolašvuođa mobiliseret dán áššis, vai dásseárvopolitihkka ja dat áŋgiruššamat mat álggahuvvojit veahkaválddi bisseheami ja eastadeami ektui, vuolggahuvvojit álgoálbmotfeministtalaš vuođuin.

  Muhto sihke Sámediggi ja sámi organisašuvnnat dárbbašit ekonomalaš resurssaid jus galgat nagodit ollašuhttit daid doaibmabijuid mat raporttas evttohuvvojit. Jus resurssat váilot, de eai dáidde dát áššit ovdánit, oaivvilda Marita Stinnerbom.

 

Váldde oktavuođa:

Per-Olof Nutti, stivraságadoalli
070-376 31 12, per-olof.nutti@sametinget.se

Marita Stinnerbom, stivralahttu
070-399 98 06, marita.stinnerbom@sametinget.se

Monica Burman, riektedieđaprofessor
070-345 31 81, monica.burman@umu.se

© Sametinget 2024
Uppdaterad: 2024-02-14

Om Sametinget

Sametinget är både en statlig myndighet med förvaltningsuppgifter och ett folkvalt samiskt parlament med uppdraget att verka för en levande samisk kultur i Sverige.

VISSELBLÅSARFUNKTION

E-FAKTURA

Myndigheten

Sametinget är en statlig myndighet under regeringen, med särskilt ansvar för språk, kultur och rennäring.

Det folkvalda organet

Det folkvalda parlamentet består av 31 ledamöter som träffas till plenum tre gånger per år. Styrelsen är ytterst ansvarig för Sametingets verksamhet.

Kontakt

Sametinget
Box 90
981 22 GIRON / KIRUNA

Vid rekommenderad post använd adressen ovan!

Besöksadress: Adolf Hedinsvägen 58
Tel. 0980-780 30
E-post: kansli@sametinget.se
Org.nummer: 202100-4573

Kontaktformulär 
Så här behandlar vi dina personuppgifter

Tillgänglighetsredogörelse

Öppettider:
Mån-Fre 08.30-12.00, 13.00-15.00
Kring storhelger och under sommaren:
Mån-Fre 08.30-12.00

MenySametinget
MenySametinget
På www.samediggi.se använder vi cookies för att webbplatsen ska fungera på ett bra sätt för dig. Genom att fortsätta surfa godkänner du att vi använder cookies. Vad är cookies?