Dálkkádatstrategiija višuvnna vuođđun lea Sámedikki Eallinbirasprográmma Eallinbiras/ Iellembirás/ Jielemen bijre mii deattuha ceavzilis ja bistevaš sámi eallinbirrasa, daningo mii háliidit eallit nana Sámi guovlluin main lea guoddevaš luondu ja ealli sámi kultuvra. Olbmos ja luonddus galgá leat guhkesáiggi nákca ođasmahttit iežas, ja ceavzilit ovdánit go áiggit rievddadit. Sihke luondu ja kultuvra Sámis galgá dovdot riggodahkan birrasii.

Sámedikki doaibmabijut mat veahkehit sámi ealáhusaid ja sámi kultuvrra dustet dálkkádatrievdamiid galget nannet ceavzilisvuođa. Vuođđun dasa galgá leat ollisvuođaoaidnu mii vuhtiiváldá visot beliid mat váikkuhit ealáhusaid ja kultuvrra návcca heivehit ođđa diliide.

Ráđđehusa višuvdna lea ovddidit servodaga mii lea guhkit áiggi vuollái guoddevaš ja nanus, ja mii aktiivvalaččat duste dálkkádatrievdamiid ovttas našuvnnalaš energiijamihtuiguin. Ođasmahtti energiija buvttadeapmi ja dan váikkuhusat sámi ealáhus- ja servodateallimii ja maiddái luonddu- ja kulturárvvuide, dagahit dávjá riidduid daningo huksemat máŋgii dáhpáhuvvet doppe gos lea sámi eanangeavaheapmi.

Sámediggi galgá bearráigeahččat ahte sámi rievttit vuhtiiváldojit ja ahte sámi ealáhusat ja sámi kultuvra ii gillá negatiivvalaččat. Sámedikki rolla plánenproseassaid ferte nanusmuvvat.  Sámediggi ja sámit geaidda guoská fertejit čielgaseappot beassat oassálastit mearrádusain mat gusket dálkkádatrievdamiidda, dálkkádatheivehemiide ja huksemiidda ja sisabahkkemiidda mat dáhpáhuvvet Sámis.

Biras- ja dálkkádatáššit leat háddjejuvvon máŋgga eiseváldái geain lea ovddasvástádus sierra surggiin, nugo mearra- ja čázádatsuorggis, servodatplánemis, eanandoalus, vuovddis, elliidsuorggis ja luonddus. Sámediggi bargá visot dáiguin áššiiguin, ja goziha dasa lassin hui viiddis geográfalaš guovllu. Mis lea ollislaš perspektiivva mii oallugiin váilu. Mii fertet čohkket dan máhtu mii gávdno, lágidit dan olámuddui ja šaddat čeahpibun čilget guđe láhkái mii sámit sáhttit ofelastit ođđa áigái ja ceavzilis servodahkii. Sámediggi ferte gulahallat máŋggain iešguđet aktevrrain vai juohkit máhtu ja čohkket oktasaš oainnu, sihke siskkáldasat sámi servodagas ja olgguldasat ruoŧa servodahkii.

Sámediggái lea dehálaš ahte min kultuvra ja min ealáhusat suddjejuvvojit sisabahkkemiid ja iežá ráfehuhttimiid vuostá, ahte visot doaimmat leat guoddevaččat, ja ahte dat jođihuvvojit várrogasvuođaprinsihpa jelgii, ja ahte sisabahkkemat dahkkojit dakkár guovlluin maid sámi eanangeavaheaddjit ja sámi ealáhusat atnet heivvolažžan. Lea maid dehálaš muittus atnit ahte dálkkádatrievdamat váikkuhit midjiide olbmuide, ja danin lea dásseárvu ja dearvvašvuohta dehálaš dálkkádatheivehanbargguin. Sámediggi galgá bargat dan badjelii ahte sámi servodat šaddá buorebun buohkaide.