Repatrieren dahje máhcaheapmi
Repatrieren dahje máhcaheapmi nu go sámegillii lohkat, lea olbmuid, dávviriid dahje olbmobázahusaid máhcaheapmi daidda guovlluide gos dat leat vuolgán.
Doaba repatrieren lea vuolgán gaskaáiggi latiinnagiela sánis repatrio mii mearkkaša ruovttoluotta (re-) ja áhčiid riikka (patria). Álgoálbmogat miehtá máilmmi oččodit dál iežaset máttuid ja dávviriid máhcahuvvot ruoktot maid dološáiggi dutkit leat dolvon. Nállebiologat ledje erenoamáš áŋgirat iskat olbmuid bázahusaid.
Nállebiologiija lei oktii áiggis akademalaš fága mas studerejedje olbmonáliid. Dán áiggi atnit nállebiologiija pseudodieđalaš oahppan mas ii leat duohta dieđalaš vuođđu. Rasisttalaš jurdagat ja kulturdásiid oahppa mii leavvagođii 1700-logu loahpageahčen, lei alimus agis 1900-logu álggus, ja maŋŋel dan láivvui jáhkku dáidda jurdagiidda. Carl von Linné anii ahte čanai hámi sáhttá čatnat karakterii, muhto 1800-logus adde dutkit vel viidát mearkkašumi nálle-doahpagii.
Ruoŧa antropologa Anders Retzius dutkkai 1840-logus olbmonáliid, ja mearkkui daid oaiveskálžomihtuid mielde (lei go oanehis dahje alla gállu). Su bárdni Gustaf Retzius čuoččuhii ahte Ruoŧa našuvdna lei Eurohpá eanemus homogena našuvdna mas ledje olles 87 proseantta alla gállu, ja dušše 13 proseantta olbmuin lei oanehis gállu. 1870-logus šattai nállejurddašeapmi oassin dieđalaš ja politihkalaš digaštallamis. 1921:s ásahuvvui Uppsalai Stáhta nállebiologalaš instituhtta ja doppe lei doavttir Herman Lundborg hoavdan. 1958:s rievdadedje instituhtas nama Institutionen för medicinsk genetik ja dat sirdui de Uppsala universitehtii.
Visot dákkár jurdagat sierralágán náliid iešvuođaid, headjuvuođaid ja dávddaid birra galge gul hilgojuvvot dan rájes. Muhto duohta máilmmis leat dákkár jurdagat ja oainnut kultuvrraid vealaheamis bistán ja guhká váikkuhan sihke riikkabeaivemearrádusaid, eiseválddiid guottuid ja dieđalaš ja politihkalaš digaštallamiid, ja soaitá báidnán vel sápmelaččaid iešoainnu nai.