30 jagi gollan Tjernobyl-lihkohisvuođa rájes
Boazodoallokonsuleanta Sören Långberg muitá juste gos son lei go vuohččan gulai Tjernobyl-lihkohisvuođa birra. Maŋŋel bargagođii ieš lihkohisvuođa váikkuhusaiguin. Dál lea 30 jagi gollan dan rájes go radioaktiiva nuoskkideapmi rievdadii Västerbottena ja davvi-Jämtlándda leana boazodoalu agibeaivái.
Cuoŋománu 26 beaivvi čuovganeapmái 1986:s dáhpáhuvai atomafápmolihkohisvuohta Tjernobylas, Ukrainas 11 miilla Kiev gávpoga nuorttabealde. Atomafápmorusttega reáktor 4 bávkkehii fáhkkestaga ja atomaávdnasat báhkkanedje nu ahte radioaktiiva partihkkalat levve goasii miehtá Eurohpá. Radioaktivitehta lea dat proseassa mii geavvá go eahpestabiila atomaávdnasat fáhkka cuovkanit ja álget suonjardahttit jona.
Ádjánedje ovcci beaivvi jáddadit buollima reáktoris. Suonjardeapmi atomafápmorusttega lahka lei máŋggaid duháhiid gearddi badjel dábálaš meari. Jus olmmoš oažžu ila garra jona-suonjardeami iežas vuostá, de sáhttá vaikko jápmit.
Ruoŧa bealde leavai dát nuoskkideapmi Norrbottenii, Västerbottenii, Jämtlandii, Västernorrlándii, Gävleborgii, Upplándii ja Västmanlándii. Go diehtu bođii ahte áimmus lei radioaktiiva nuoskkideapmi, de heite olbmot murjemis ja guobbariid čoaggimis, ja jávistedje sarvvagorudiid ja bohccogorudiid eatnamii. Olbmot jierásmuvvagohte. Eiseválddit fertejedje bidjat rádji man olu cesiuma njuvvojun bierggus oaččui leat. Dát mearrádus buvttii stuora váikkuhusaid boazoealáhussii ja sarvvabivdui. Muhto beaktilis doaibmabijut leat sakka unnidan cesiumdásiid. Bohccobierggu dárkkisteapmái ásahuvvui sierra dárkkistandoaibma. 1986:s bálkestuvvojedje 27 000 bohccogoruda.
Muhtun čearuin Västerbottenis ja davvi-Jämtlánddas šadde njuovvagoahtit árabut lihkohisvuođa dihte. Eanas njuovvan dáhpáhuvvá ovdal skábmamánu 18 b vai ii dárbbaš nu olu biebmat jáfuiguin. Erenoamážit jeahkális lea olu cesium ja jeagil han lea bohcco váldoborramuš dálvejagis. Jus heajuda guohtuma dálvet, de lassána biebman ja de unnu cesiumdássi bohccobierggus.
Cesiuma mihtidit sihke bohccuid luhtte ja njuovahagain. Muhtomin šaddet bohccogorudat bálkásit jus dássi lea badjel 1500 bequerel gilo nammii. 2013/2014 dálvvi bálkásedje 33 bohccogoruda ja 2014/2015 duššefal guokte.
- Dál lea fas nu ahte eanas njuovvanbohccot sáhttet dábálaččat njuvvot, dušše muhtun guovlluin fertejit ain omd. biebmat, muitala boazodoallokonsuleanta Sören Långberg.
Långberg muitá juste gos son lei go gulai lihkohisvuođa birra radios. Son lei snihkkeme iežas viesu Suorssás.
- Lei ilgadis dovdu go eat diehtán got radioaktiiva nuoskkideapmi sáhttá čuohcat min eallimii, lohká son. 1989:s bargagođii ieš cesiummihtidemiiguin bohccuin Västerbotten leanastivrras (eanadoallolávdegottis). Álggu rájes lávejedje varraiskosa váldit, muhto dađistaga mihtidišgohte sierra detektoriin ja biergoiskosiiguin.
Jagis 2007:s válddii Sámediggi badjelasás boazodoalloáššiid mat ovdal gulle Eanandoallodoaimmahahkii ja golmma davimus leanastivrra, ja Sören Långberg šattai Sámedikki bargin.
- Dat statistihkka mii mus lea čájeha ahte sullii 80 000 bohcco leat njuvvojuvvon árabut go dábálaččat gaskal 1996-2014, ja de leat dieđut Jämtlándda birra veahá eahpesihkkarat, muitala Långberg. Dat mearkkaša jáhkkimis sullii 100 000 bohcco oktiibuot.